Saturday, October 11, 2014

Kuristik rukkis
J. D. Salinger

Holden oli noormees, kes kõndis kuristiku serval, edasi-tagasi. Astumata ühtegi sammu ette või taha poole. Holden soovis saada valvuriks, kes jälgib rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva kuristikku ei kukuks.
Too poiss tundis erilist kiindumust laste vastu ning soovi neid kaitsta. Hinges mässas ta vahetpidamata täiskasvanute väärtushinnangutest arusaamata nende vastu ja kritiseeris igal võimalikul juhul. Holdeni mõtteviis oli täis negatiivsust, mis minu meelest panebki inimese endasse tõmbuma. Mulle tundus, et Holden oli oma mõtetes maailma kaheks jaganud. Selleks oli "laste rukkipõld" ning "täiskasvanute kuristik". Kas ongi nii, et eksisteerib nö "kaks maailma". 
Oma elu algus aastatel elad rukkipõllul, mida toidab päike ning naturaalne vihmavesi. Kus naudid vabadust, mänglust ning rõõmu igas päevas. Ei ole midagi rikkuvat ning muret tekitavat. Ning mida aeg edasi, seda tugevamini hakkab sulle mõjuma planeet Maa kahepalgelisus. Selle all mõtlen ma valetamist, petmist ning isiksuste vahelisi väärtushinnangute erinevusi. 
Lapsed. Vahel öeldakse, et nad on rikkumata ja puutumata hinged meid õpetamas. Ja millal see muutub? Millal on nad järsku sulandunud maailma ning "rikutud"? Kui nende kaela hakkab sadama probleeme ja konflikte. Ühiskond mõjutab iga selles hetkes viibijat. Holden oligi eesmärgiks võtnud kaitsta lapsi ühiskonda sulandumise eest. 
Holdeni mäss täiskasvanute vastu oli põhjustatud sellest, et paljud inimesed ei osanud teda mõista. Poisil oli probleeme enda väljendamisega, ta blokeeris sissepääsu oma hinge. 
Kuid milleks on need "kaks maailma"? Miks ei võiks terve sinu elu olla pungil vabadust, mänglust ning rõõmu? Alates esimesest hingetõmbest kuni viimaseni. Miks on piiri laste ja täiskasvanute väärtushinnangute vahel? Igaühel peaks olema õigus veeta oma hindamatud aastad nii, nagu ta ise kõige õigemaks peab. Hetkelises maailmas, kui näeme, et lapsed käituvad nagu täiskasvanud ning täiskasvanud nagu lastel kombeks...- enamasti mõistetakse nad hukka. Ei hinnata nende täisväärtuslikku olemust. Nii paljudelt  isikutelt on võetud õigus ise otsustada. Mida ma tahan öelda on see, et ma leian, et kui võtta juba varakult lapselt otsustus võimalus ning mõelda täiskasvanuna tema eest, ei jäta sa talle vähimatki vabadust, mänglust ning rõõmu.

No comments:

Post a Comment