ÕUDNE EESTI 

Koostanud Indrek Hargla

"Õhk täis on kirge" Friedebert Tuglas 

See oli esimene lugu, mille raamatu sisukorrast lugemiseks valisin. Kuna paljud kohad loost olid täis fantaasiat, ei tundunud mulle mitte üks raas, et tegemist oleks õudusjutuga. Näiteks inimeste pead, mis ringi lendasid ning ründasid rikast ratsanikku, kes peavarju otsima oli tulnud.

"Kojutulek" Liisi Ojamaa 

Lugu jutustas loo ühe tüdruku reede õhtust. Kuidas ta läks sõbra poole, kus teised teda juba ootasid. Mängiti kaarte ja räägiti oma muredest. Siis saabud Tom koju, tädi matustelt. Terve õhtu nuttis tädi taga, kuni lõpuks tädi vaim ta korterit külastas. Alguses mainitud tüdruk põgenes akna kaudu ning järgmine asi, mida ta mäletas oli hommikune trammisõit.

"Ohvrid" Jaan oks 

Loos jutustati vanst nõiamoorist, kes kraavides marju korjab, elab sügaval metsas, eelmal teistest inimestest. Lähedal olevast külast kaob tihti mõni noormees, kes välja on läinud. Teda ei leita ning külarahvas usub, et inimröövide taga on just see vanamoor, kes viivat noormehed oma tütrele.

"Surm" Ritchard Roht 

Seda lugu mäletan ma ähmaselt. Arvatavasti sain peategelane kokku surmaga, mille kuju ja olekut on keeruline kirjeldada. Surm tuleb siis, kui on õige aeg, kui see soovib end meile ilmutada.

"Autokrati ebaõnn" Lew R. Berg

Olen kuulnud, et paljud inimesed peale minu näevad samuti vahel unenägusid, millest väikese osa tulevikus läbi elavad. Näiteks mõni olukord või lause kellegi poolt öeldud jne. Arvan, et just see lugu meenutas tõelist õudusjuttu, nendest teostest, mida lugesin. Minu arvates teeb tavalisest jutustavast loost õudusjutu reaalsus. Kui inimesed ja nende teod on võimalikud juhtuma ka meie elus, siis suudan ma mõelda, et sellise teo täide viimiseks peab too isik oleka südametu, armetu arkpüks, kes lahendab probleeme läbi jõhkra vägivalla. 

See lugu jutustas vargast, kes näppas lukustamata autodest pisiasju, mille eest raha sai. Üks õhtu jäi ta politseinikele vahele, kelle eest ta kõigepealt põgenes, kuid see ei õnnestunud. Mees visati politseinike auto pagasiruumi ning peale mõnda aega sõitu tõmmati ta taas õue. Politseinikud olid järsult oma välimust muutunud. Verised ja katkiste riietega. Autovarga karjumise eest tõmmati tal kõrisõlm kurgust... jne jne. 

Tuli välja, et see kõik oli vaid uni, mida varas nägi. Järgmine hetk tungis unenägu ta ellu. Politseinikud olid ukse taga, helistasid kella ning nõudsid ukseavamist.

"Surnu pärandus" Aleksander Tassa 

Selles loos oli mehe salajane hobi mürgiseid usse koguda. Ning lõpuks tappis usside mürk inimese. 

"Uisomäe" Mario Kivistik 

Selle loo juures oli suur pluss teose pikkus. Üks pikemaid lugustd raamatus "Õudne Eesti". Tegevuskäigu areng ja pinge tõus oli märgatavalt hästi teostatud. Ka selles loos oli omajagu reaalsust mängus, mis kogu jutu minu jaoks huvitavaks muutis. Selles teoses tõsteti esile maja pärandus emalt tütrele. Ning tütar hoidis lubadust, ei müünud Uisomäe maja ning lõpuks ise sinna suri.

Kuristik rukkis
J. D. Salinger

Holden oli noormees, kes kõndis kuristiku serval, edasi-tagasi. Astumata ühtegi sammu ette või taha poole. Holden soovis saada valvuriks, kes jälgib rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva kuristikku ei kukuks.
Too poiss tundis erilist kiindumust laste vastu ning soovi neid kaitsta. Hinges mässas ta vahetpidamata täiskasvanute väärtushinnangutest arusaamata nende vastu ja kritiseeris igal võimalikul juhul. Holdeni mõtteviis oli täis negatiivsust, mis minu meelest panebki inimese endasse tõmbuma. Mulle tundus, et Holden oli oma mõtetes maailma kaheks jaganud. Selleks oli "laste rukkipõld" ning "täiskasvanute kuristik". Kas ongi nii, et eksisteerib nö "kaks maailma". 
Oma elu algus aastatel elad rukkipõllul, mida toidab päike ning naturaalne vihmavesi. Kus naudid vabadust, mänglust ning rõõmu igas päevas. Ei ole midagi rikkuvat ning muret tekitavat. Ning mida aeg edasi, seda tugevamini hakkab sulle mõjuma planeet Maa kahepalgelisus. Selle all mõtlen ma valetamist, petmist ning isiksuste vahelisi väärtushinnangute erinevusi. 
Lapsed. Vahel öeldakse, et nad on rikkumata ja puutumata hinged meid õpetamas. Ja millal see muutub? Millal on nad järsku sulandunud maailma ning "rikutud"? Kui nende kaela hakkab sadama probleeme ja konflikte. Ühiskond mõjutab iga selles hetkes viibijat. Holden oligi eesmärgiks võtnud kaitsta lapsi ühiskonda sulandumise eest. 
Holdeni mäss täiskasvanute vastu oli põhjustatud sellest, et paljud inimesed ei osanud teda mõista. Poisil oli probleeme enda väljendamisega, ta blokeeris sissepääsu oma hinge. 
Kuid milleks on need "kaks maailma"? Miks ei võiks terve sinu elu olla pungil vabadust, mänglust ning rõõmu? Alates esimesest hingetõmbest kuni viimaseni. Miks on piiri laste ja täiskasvanute väärtushinnangute vahel? Igaühel peaks olema õigus veeta oma hindamatud aastad nii, nagu ta ise kõige õigemaks peab. Hetkelises maailmas, kui näeme, et lapsed käituvad nagu täiskasvanud ning täiskasvanud nagu lastel kombeks...- enamasti mõistetakse nad hukka. Ei hinnata nende täisväärtuslikku olemust. Nii paljudelt  isikutelt on võetud õigus ise otsustada. Mida ma tahan öelda on see, et ma leian, et kui võtta juba varakult lapselt otsustus võimalus ning mõelda täiskasvanuna tema eest, ei jäta sa talle vähimatki vabadust, mänglust ning rõõmu.

Suvelugemine

2014. aasta suvi möödus minu jaoks uskumatult kiiresti. Mulle ei meenu ükski hetk, mil oleks mingil põhjusel igav hakanud või oleksin tüdinud sõpradest, päikesest ning kõigest muust heast, millest suvi ikka koosneb. Enamus aja tiksusingi kodu, ranna, Viljandi ning sõprade vahel. 
Enamasti algasid minu suve hommikud sarnaselt. Magasin nii kaua, kuni päike oli piisavalt kõrgel ning aknast oma kiirtega mu silmi riivas. Selle aja peale oli ka tuba piisavalt saun, et teki all ei suutnud kauem olla. Hommikusöögist oleneb minu terve päev. Alati peab see olema midagi, mis kõhu kaua täis hoiab, ning samas muidugi tervislik. Tihti oli selleks näiteks praemuna või hoopis smuuti. Iga päev olid planeeritud nii täis, et pooled mõtted jäid täitsa teostamata. Klassikaaslastega eriti suve jooksul kohtuda ei jõudnudki. Kuna olen veebruarist uisutamise lõpetanud ei toimunud ka ühtegi laagrit terve suve jooksul. Õnneks oli mul piisavalt motivatsiooni, et ise kodu juures, rannas ning metsas mitu korda nädalas trenn teha. Tihti jõudsin ka pikemat maad jooksma minna. 
Ma mäletan, et suve alguses võtsin kätte ühe raamatu. Too raamat meeldis mulle ning ma sain sellega üllatavalt kiiresti ühele poole. Aga usu või ära usu, ma ei mäleta, mis selle nimi oli. Uskumatu. Tundub, nagu oleks sellest ajast aastaid mööda. 
Peale kodus olemise viisid teed mind ka teistesse Eesti linnadesse. Näiteks Viljandis sõbra suvekodus sai mitu korda käidud.  Käisin ka Haapsalu avastamas. Tunnikesega saime kogu selle imeilusa linnakese läbi kõmbitud ning ma veendusin taaskord, kui imeilus meie Eesti ikka on. 
Augustis andis poolõde mulle teada, et tema kohvikusse oleks abijõudu tarvis. Täpsemalt Rocca al Mare kaubanduskeskuses Rahvaraamatu kohvikus. Mõeldud, tehtud. Enne kooli jõudsin mõne nädalagi tööd teha ning esimest korda ise raha teenida. Ma olin väga rahul, et selline võimalus leidus. Mina tegelesin väiksemate ja kergemate toitudega ning olin lihtsalt iga kell abiks, kui midagi tarvis teha. Seltskond köögis oli super, tänu sellele möödus iga tunnike valguskiirusel. Ja juba oligi august läbi ning kool taas köidab. Siiani on selline tunne, et plaane pungil suvi ei lasknud puhata, nagu oleksin ka kogu suve ajusid ragistanud ning tööd teinud.
See suvi oli siiani mu elu kõige sündmuste ja kogemuste rohke, kust avastasin ning õppisin tohutult :)

Kirjandusklubi
Koht ja aeg: Kooli puhvet,  9. mai 13.30-14.15

Osalejad: Lisann, Johanna, Anna-Mai, Nora

Raamatu autor ja pealkirii: "Skellig" David Almond

Võtmeteemad: Rasked olukorrad läbi laste silmade, lapsed säästavad vanemaid nende endi sisemistese muredest.

Võtmestseenid: Majja kolimine, Minaga tutvumine, Skelligi leidmine, Skelligile elujõu sissepuhumine, ühes inimeses kaks süda, Skelligi tiibade avastamine, beebi opp, ema unenägu, Skelligi muutumine ingliks, Skelligi lahkumine.

Võtmekarakterid: Michal, Mina, Skellig, beebi.

Võtmesümbolid: 53; 27, kakud, tiivad, "ohtlik"

Küsimused või teemad, mis tekkisid: Kõige rohkem tekkis meil eriarvamusi valides raamatust võtmestseene. Arutasime ka küsimuse üle, et miks toodi raamatu tegevustesse kass Sosin, kes igapäevaselt Mina ja Micheli jälgedes sammus, kuid me ei jõudnud ühelegi heale põhjendusele.

Kirjandusklubi kokkuvõte: Minu joaks oli see raamat tavalise jutustuse sarnane. Pidin tükkaega järele mõtlema, kuni leidsin raamatu ridade vahelt vaevumärgatava mõtte, mida autor edastada soovis. Mulle pole enamasti ulmekirjandus meele järele olnud ning ka see raamat ei tekitanud minus palju uusi mõtteid, mida oskaksin reaalse eluga seostada. 

Meri ja kuked
Marko Matvere

Raamat Tätte ja Matvere imelisest ilmareisist.
Loomad rändavad, sest see on nende loomuses. Muud moodi ei ole võimalik ellu jääda. Peab ise muretsema selle eest, kas leiab piisavalt sööki või kannatab öö näljas.
Inimesed rändavad, sest see on  ka meie loomuses. See on inimlikkus, et soovime avastada ja näha ja uurida ning igal võimalusel täiendada enda kogemustelaegast.
Me teame, et see on iga inimese enda teha, kui kirev või hall ta igapäeva elu on. Sul on võimalus minna peale väsitavat tööpäeva koju, veeta mõni tund pliidi ääres ning lõpuks popcorni kauss süles teleka ette viskuda.
Kuid sul on võimalik ka kutsuda sõbrad kokku, veeta aega täpselt nii nagu soovite, midagi eriskummalist ja spontaalset ette võtta ning lihtsalt lasta elul veereda täpselt nii, nagu ta ise minna otsutab.
Viimast varianti kasutasid ka Matvere ja Tätte. Ilmareisi alustades polnud neil mõttesgi, millised sündmused neile lainetest kaela sajavad. 

Mis seal merel nii erilist on? "Terav vabaduse ja piiramatuse aisting," vastas Matvere.  See lause on minu jaoks nii tuttav, et pelgalt lugedes, ilmub silme ette iga viimane jahireis isaga. Hakkasin merel käima 5aastaselt, mil ei vaadanud seda tohutut vee kogust veel sellise pilguga, nagu praegu. Iga sõidu ajal olid minu ootused suunatud lainetesse, mis tekitasid jahi üles-alla hüplemise. 

Raamatust leiab sissekande peaaegu iga merel veedetud päeva kohta. Sinu kogemused ja seiklused ja probleemid on eelkõige sinu enda elu rikastamiseks. Ning kui sa oskad neid tarkusi jagada inimestega nii, et see omakorda ka neile midagi õpetab, oled sa saanud hakkama suurepärase teoga, tänu millele võib mõni inimene leida endas selle killu, mis ei luba tal enam igapäevaselt külmkapi ja diivani vahel loivata, vaid süstib temasse avastuspisiku. Kui see pisik on olemas, on sul olemas ka julgus riskida, milleta ei õnnestu ükski täiuslik seiklus.

Täpsustuseks.

Ma ei tea, kas on halb või hea, et minu kirjandusklubi kokkuvõtted alati suhteliselt lühikesed tulevad, kuid ma olen aru saanud, et põhiline on siiski minu enda mõtisklus, mille siia blogisse postitan. Kirjandusklubi on lihtsalt lisa. Kui seda pikalt ja ülima põhjalikkusega täita, siis ma justkui kordaksin enda juba postitatud mõtisklust. Sellel pole mõtet. Igaks juhuks selgitasin oma arusaamist.

Kirjandusklubi
Koht ja aeg: kooli puhvet, kell 13.45, 17.01.14
Raamaru autor ja pealkiri: "Süü on tähtedel" John Green
Võtmeteemad: Elu mõte, piinav armastus, haigus, millega võidelda, lõputu teadmatus, "Ilmotsatu kannatus", positiivsus, muretus.
Võtmestseenid: Hazeli kohtumine Augustusega, Amsterdami reis, suudlus Anne Franki majas, kohtumine Peter Van Houten'iga, "Augustese eelmatus", Augustuse surm ning matused, 4 märkmikust rebitub lehte.
Võtmekarakterid: Hazel Grace, augustus waters, hazeli ema
Võtmesümbolid: "Okei", tohutu iroonia, millel polnud killukestki ühist ülbusega
Küsimused või teemad, mis tekkisid: Mu mõtetesse jäi huumor, mis valitses terve loo aja ehk iga tõsisem teema ning masendav hetk on jutustatud läbi sügava huumori ning üüratu positiivsuse, milleta poleks noored suutnud nii kauagi vastu pidada. 
Kirjandusklubi kokkuvõte: Raamat "Süü on tähtedel" õpetab, et elu muretsemiseta on täiesti teostatav, täisväärtuslikum. 

Süü on tähtedel
John Green

Surm on elamise kõrval näht. Elu on surma kõrvalnäht. Üheta pole teist. 

"Ära muretse. Muretsemine on kasutu."
Just täpselt. Mida muretsemine sulle annab? Närvilisuse, näägutamise, rahutuse, paha tuju, kartuse, mured. Ja on need vajalikud? Kas Sa tahad neid tunda? Vaevalt, et keegi jaatavalt vastab. Sul EI OLE VAJA muretseda. Onju. Rõõmusta. Vaata ja imesta ja loe seda raamatut, palun. Kõige kergemini kätte saadav allikas, mis tõestab Sulle, et elu muretsemiseta on Naer, Rõõm, Lust, Positiivsus ja Energia, pluss Õnnelikkus. Pluss ÕNNelikkus!! Mida kõik ihkavad, kuid vähesed tunda saavad. Selle kõige väärt olemiseks, peab Sa lahti laskma ühest pisitillukesest igapäevatundest. Muretsemisest.
Proovi. Äkki töötab. 

"Kartus unustuse ees on midagi muud, see on kartus, et ma ei suuda midagi oma elu eest vastu anda." Unustus. Et Sind ei mäletata enam. Kui sind ei mäletata, ei ole sa ellu piisavalt panustanud. Sa ei ole üle piiri läinud ega reegleid rikkunud ega kedagi vihale ajanud ega reetnud ega armastanud ega olnud armastatud. Kindlasti oled. "IGA elu on elamist väärt". Ela ja ole täpselt sedamoodi, nagu heaks arvad. Kõik see, mis juhtub, peab juhtuma. Sa ei saa valida, mida ja miks ja millal jne. Lihtsalt ela seda, mis ette tuleb. MURETSEMISTEA. Proovi mäletada!

Ühesõnaga, olemas on ainult kaks tunnet- ARMASTUS ja KARTUS
Mõtle nüüd. Sa saad ju kõik oma emotsioonid ja tunded nende alla liigitada. See on minu jaoks nii ebaloogiliselt mõistetav.