Täpsustuseks.

Ma ei tea, kas on halb või hea, et minu kirjandusklubi kokkuvõtted alati suhteliselt lühikesed tulevad, kuid ma olen aru saanud, et põhiline on siiski minu enda mõtisklus, mille siia blogisse postitan. Kirjandusklubi on lihtsalt lisa. Kui seda pikalt ja ülima põhjalikkusega täita, siis ma justkui kordaksin enda juba postitatud mõtisklust. Sellel pole mõtet. Igaks juhuks selgitasin oma arusaamist.

Kirjandusklubi
Koht ja aeg: kooli puhvet, kell 13.45, 17.01.14
Raamaru autor ja pealkiri: "Süü on tähtedel" John Green
Võtmeteemad: Elu mõte, piinav armastus, haigus, millega võidelda, lõputu teadmatus, "Ilmotsatu kannatus", positiivsus, muretus.
Võtmestseenid: Hazeli kohtumine Augustusega, Amsterdami reis, suudlus Anne Franki majas, kohtumine Peter Van Houten'iga, "Augustese eelmatus", Augustuse surm ning matused, 4 märkmikust rebitub lehte.
Võtmekarakterid: Hazel Grace, augustus waters, hazeli ema
Võtmesümbolid: "Okei", tohutu iroonia, millel polnud killukestki ühist ülbusega
Küsimused või teemad, mis tekkisid: Mu mõtetesse jäi huumor, mis valitses terve loo aja ehk iga tõsisem teema ning masendav hetk on jutustatud läbi sügava huumori ning üüratu positiivsuse, milleta poleks noored suutnud nii kauagi vastu pidada. 
Kirjandusklubi kokkuvõte: Raamat "Süü on tähtedel" õpetab, et elu muretsemiseta on täiesti teostatav, täisväärtuslikum. 

Süü on tähtedel
John Green

Surm on elamise kõrval näht. Elu on surma kõrvalnäht. Üheta pole teist. 

"Ära muretse. Muretsemine on kasutu."
Just täpselt. Mida muretsemine sulle annab? Närvilisuse, näägutamise, rahutuse, paha tuju, kartuse, mured. Ja on need vajalikud? Kas Sa tahad neid tunda? Vaevalt, et keegi jaatavalt vastab. Sul EI OLE VAJA muretseda. Onju. Rõõmusta. Vaata ja imesta ja loe seda raamatut, palun. Kõige kergemini kätte saadav allikas, mis tõestab Sulle, et elu muretsemiseta on Naer, Rõõm, Lust, Positiivsus ja Energia, pluss Õnnelikkus. Pluss ÕNNelikkus!! Mida kõik ihkavad, kuid vähesed tunda saavad. Selle kõige väärt olemiseks, peab Sa lahti laskma ühest pisitillukesest igapäevatundest. Muretsemisest.
Proovi. Äkki töötab. 

"Kartus unustuse ees on midagi muud, see on kartus, et ma ei suuda midagi oma elu eest vastu anda." Unustus. Et Sind ei mäletata enam. Kui sind ei mäletata, ei ole sa ellu piisavalt panustanud. Sa ei ole üle piiri läinud ega reegleid rikkunud ega kedagi vihale ajanud ega reetnud ega armastanud ega olnud armastatud. Kindlasti oled. "IGA elu on elamist väärt". Ela ja ole täpselt sedamoodi, nagu heaks arvad. Kõik see, mis juhtub, peab juhtuma. Sa ei saa valida, mida ja miks ja millal jne. Lihtsalt ela seda, mis ette tuleb. MURETSEMISTEA. Proovi mäletada!

Ühesõnaga, olemas on ainult kaks tunnet- ARMASTUS ja KARTUS
Mõtle nüüd. Sa saad ju kõik oma emotsioonid ja tunded nende alla liigitada. See on minu jaoks nii ebaloogiliselt mõistetav.