Sunday, April 6, 2014

Meri ja kuked
Marko Matvere

Raamat Tätte ja Matvere imelisest ilmareisist.
Loomad rändavad, sest see on nende loomuses. Muud moodi ei ole võimalik ellu jääda. Peab ise muretsema selle eest, kas leiab piisavalt sööki või kannatab öö näljas.
Inimesed rändavad, sest see on  ka meie loomuses. See on inimlikkus, et soovime avastada ja näha ja uurida ning igal võimalusel täiendada enda kogemustelaegast.
Me teame, et see on iga inimese enda teha, kui kirev või hall ta igapäeva elu on. Sul on võimalus minna peale väsitavat tööpäeva koju, veeta mõni tund pliidi ääres ning lõpuks popcorni kauss süles teleka ette viskuda.
Kuid sul on võimalik ka kutsuda sõbrad kokku, veeta aega täpselt nii nagu soovite, midagi eriskummalist ja spontaalset ette võtta ning lihtsalt lasta elul veereda täpselt nii, nagu ta ise minna otsutab.

Viimast varianti kasutasid ka Matvere ja Tätte. Ilmareisi alustades polnud neil mõttesgi, millised sündmused neile lainetest kaela sajavad. 

Mis seal merel nii erilist on? "Terav vabaduse ja piiramatuse aisting," vastas Matvere.  See lause on minu jaoks nii tuttav, et pelgalt lugedes, ilmub silme ette iga viimane jahireis isaga. Hakkasin merel käima 5aastaselt, mil ei vaadanud seda tohutut vee kogust veel sellise pilguga, nagu praegu. Iga sõidu ajal olid minu ootused suunatud lainetesse, mis tekitasid jahi üles-alla hüplemise. 
Raamatust leiab sissekande peaaegu iga merel veedetud päeva kohta. Sinu kogemused ja seiklused ja probleemid on eelkõige sinu enda elu rikastamiseks. Ning kui sa oskad neid tarkusi jagada inimestega nii, et see omakorda ka neile midagi õpetab, oled sa saanud hakkama suurepärase teoga, tänu millele võib mõni inimene leida endas selle killu, mis ei luba tal enam igapäevaselt külmkapi ja diivani vahel loivata, vaid süstib temasse avastuspisiku. Kui see pisik on olemas, on sul olemas ka julgus riskida, milleta ei õnnestu ükski täiuslik seiklus.