Suvelugemine

2014. aasta suvi möödus minu jaoks uskumatult kiiresti. Mulle ei meenu ükski hetk, mil oleks mingil põhjusel igav hakanud või oleksin tüdinud sõpradest, päikesest ning kõigest muust heast, millest suvi ikka koosneb. Enamus aja tiksusingi kodu, ranna, Viljandi ning sõprade vahel. 
Enamasti algasid minu suve hommikud sarnaselt. Magasin nii kaua, kuni päike oli piisavalt kõrgel ning aknast oma kiirtega mu silmi riivas. Selle aja peale oli ka tuba piisavalt saun, et teki all ei suutnud kauem olla. Hommikusöögist oleneb minu terve päev. Alati peab see olema midagi, mis kõhu kaua täis hoiab, ning samas muidugi tervislik. Tihti oli selleks näiteks praemuna või hoopis smuuti. Iga päev olid planeeritud nii täis, et pooled mõtted jäid täitsa teostamata. Klassikaaslastega eriti suve jooksul kohtuda ei jõudnudki. Kuna olen veebruarist uisutamise lõpetanud ei toimunud ka ühtegi laagrit terve suve jooksul. Õnneks oli mul piisavalt motivatsiooni, et ise kodu juures, rannas ning metsas mitu korda nädalas trenn teha. Tihti jõudsin ka pikemat maad jooksma minna. 
Ma mäletan, et suve alguses võtsin kätte ühe raamatu. Too raamat meeldis mulle ning ma sain sellega üllatavalt kiiresti ühele poole. Aga usu või ära usu, ma ei mäleta, mis selle nimi oli. Uskumatu. Tundub, nagu oleks sellest ajast aastaid mööda. 
Peale kodus olemise viisid teed mind ka teistesse Eesti linnadesse. Näiteks Viljandis sõbra suvekodus sai mitu korda käidud.  Käisin ka Haapsalu avastamas. Tunnikesega saime kogu selle imeilusa linnakese läbi kõmbitud ning ma veendusin taaskord, kui imeilus meie Eesti ikka on. 
Augustis andis poolõde mulle teada, et tema kohvikusse oleks abijõudu tarvis. Täpsemalt Rocca al Mare kaubanduskeskuses Rahvaraamatu kohvikus. Mõeldud, tehtud. Enne kooli jõudsin mõne nädalagi tööd teha ning esimest korda ise raha teenida. Ma olin väga rahul, et selline võimalus leidus. Mina tegelesin väiksemate ja kergemate toitudega ning olin lihtsalt iga kell abiks, kui midagi tarvis teha. Seltskond köögis oli super, tänu sellele möödus iga tunnike valguskiirusel. Ja juba oligi august läbi ning kool taas köidab. Siiani on selline tunne, et plaane pungil suvi ei lasknud puhata, nagu oleksin ka kogu suve ajusid ragistanud ning tööd teinud.
See suvi oli siiani mu elu kõige sündmuste ja kogemuste rohke, kust avastasin ning õppisin tohutult :)